Neumark

Neumark või Ostbrandenburg (de)
Nowa Marchia (pl)
terra trans Oderam (la)
Neumark või Ida-Brandenburg'


1252–1945
Brandenburgi vapp, mida Neumark jagas
Brandenburgi mark u. 1320. aastal, kus Neumark on osa, mis ulatub itta. Viirutatud territooriumid kuulusid Askania dünastiale väljasopool Brandenburgi.
Osa Brandenburgi margi osa
Pealinn Soldin

Neumark, tuntud ka kui Uus mark (poola: Nowa Marchia) või kui Ida-Brandenburg, oli Brandenburgi margi ja selle järglaste piirkond Odra jõest idas territooriumil, mis sai 1945. aastal Poola osaks.

Lubuszi maaks kutsutud keskaegse Poola osa, territoorium, mis sai hiljem tuntuks kui Neumark, sai 13. sajandi keskpaigast järk-järgult saksa Brandenburgi margi osaks. Brandenburg-Küstrinina moodustas Neumark aastatel 1535–1571 Saksa-Rooma riigi sõltumatu osariigi; pärast Brandenburgi kuurvürsti Joachim I noorema poja markkrahv Johanni surma läks see tagasi markkrahvi vennapojale ja Joachim I pojapojale kuurvürst Johann Georgile. Koos ülejäänud Brandenburgi kuurvürstkonnaga sai sellest 1701. aastal Preisi kuningriigi ja 1871. aastal Saksa keisririigi osa, kui kumbki nendest riikidest just loodi. Pärast Esimest maailmasõda jäi täielikult sakslastega asustatud Neumark Preisimaa Vabasse Riiki, mis ise oli Weimari vabariigi (Saksamaa) osa.

Pärast Teist maailmasõda andis Potsdami konverents enamuse Neumarkist Poolale ja 1945. aastast on see Poola osa. Poola ümberasujad asendasid suuresti väljaaetud Saksa rahvastiku. Enamus Poolale läinud territooriumist sai Lubuszi vojevoodkonna osaks, kui põhjapoolsed linnad Choszczno (Arnswalde), Myślibórz (Soldin) ja Chojna (Königsberg in der Neumark) kuuluvad Lääne-Pomorze vojevoodkonda. Väike territoorium Cottbusi lähedal, mis oli pärast 1815. aasta Viini kongressi halduslikult Frankfurdi valitsemispiirkonna osa (kattudes Neumarkiga), sai 1940. aastatel Ida-Saksamaa osaks, saades pärast taasühinemist 1990. aastal Saksamaa osaks.


© MMXXIII Rich X Search. We shall prevail. All rights reserved. Rich X Search